Tehnoloogia nimega RFID (Radio Frequency Identification) on aeglaselt muutunud populaarseks varade haldamise valdkonnas, kuna tehnoloogia muutub üha paremaks. Varade eest hoolitsemine on alati olnud valitsuse jaoks suur töö. Nüüd räägime juhtumiuuringust ühe valitsusasutuse kohta, mis haldab oma vara RFID-tehnoloogia abil.
Üks kohalik omavalitsusasutus teadis, kui oluline on hallata oma vara. Et muuta haldamine täpsemaks ja tõhusamaks, vähendada varade kadusid ja kergendada juhtkonna koormust, otsustas asutus kasutada kogu oma põhivara haldamiseks RFID-tehnoloogiat.
RFID-tehnoloogiat kasutavad linnavalitsuse osakonnad põhivara märgistamiseks ja jälgimiseks. Igal RFID-sildil on unikaalne ID, mis võib salvestada palju teavet eseme kohta, näiteks selle nime, tüübi, otstarbe, väärtuse jne. Teavet varade kohta saab lugeda ja leida kiiresti ja korrektselt lugemisseadmetega varustatud arvutihaldussüsteemides. Samuti saab süsteem automaatselt teha andmete statistikat ja analüüsi, mis aitab valitsusasutustel ja rühmadel teha otsuseid, andes neile põhiandmeid.
Enne rakendamise alustamist tuleb linnavalitsuse organisatsioonide põhivara jaoks valmistada RFID-märgised. Sildid on valmistatud materjalidest, mis taluvad kõrgeid temperatuure, vett ja rebenemist, nii et neid saab kasutada mitmesugustes rasketes tingimustes. Sel hetkel valiti ja seadistati ka lugeja- ja kirjutusseadmed, et need suudaksid kiiresti ja usaldusväärselt lugeda ja kirjutada.
RFID-tehnoloogia kasutamisega on linnavalitsuse varahalduses tehtud järgmised muudatused:
1. Tõhusam juhtimine: varade teabe kiire ja korrektne lugemine ja leidmine vähendab varade inventeerimisele ja haldamisele kuluvat aega, muutes juhtimise tõhusamaks.
2. Parem turvalisus: Kuna iga RFID-silt on ainulaadne, ei lähevad sellel hoitavad asjad kaduma ega varastata. Samuti saavad lugemisseadmed reaalajas jälgida, kus vara on ja kuidas seda kasutatakse, mis on väga kasulik valitsusasutuste turvajuhtimisele.
3. Lihtne inventeerida ja küsimusi esitada: See meetod muudab varade inventeerimise ja küsimuste esitamise lihtsaks. Pole vaja käsitsi statistilisi andmeid kirjutada ja koguda, mis säästab palju aega ja raha tööjõu pealt.
4. Abiks valikute tegemisel: Süsteem võib anda erinevaid statistilisi andmeid ja analüüsiaruandeid, mis annavad valitsusasutustele ja üksustele teadusliku aluse oma valikute tegemiseks.
Väljakutsed ja probleemid, millega seisid silmitsi
RFID-tehnoloogia kasutamine varahalduses on kohalikele omavalitsusasutustele palju kasu toonud, kuid on ka mõningaid probleeme ja väljakutseid:
1. Kõrged tehnilised kulud: RFID-tehnoloogia rakenduskulud on suured, mis hõlmavad siltide valmistamist, lugeja- ja kirjutusvahendite ostmist ja hooldamist ning muud. Mõne väikese või rahapuuduses oleva valitsusasutuse jaoks võib see olla raskesti tasutav.
2. Kõrged tehnilised standardid kohanemisvõime tagamiseks: RFID-tehnoloogia on väga suure lugemistäpsuse ja -kiirusega, kuid see võib mõnes olukorras mõjutada lugemis- ja kirjutamistulemusi, näiteks kui see on metallist, vee all või muudes kohtades. Seetõttu tuleb lugeja- ja kirjutamisseadmeid kohandada ja optimeerida vastavalt olukorrale.
3. Töötajate koolitamine ja juhtimine: Selleks, et kasutada RFID-tehnoloogiat varade haldamiseks, peavad inimestel, kes sellega töötavad, olema teatud tehnilised ja juhtimisoskused. Seepärast on oluline koolitada ja käsitleda õigeid inimesi, et varahaldustööd sujuksid tõrgeteta.
Kokkuvõtteks võib öelda, et valitsusasutustel on suur mõju sellele, kuidas RFID-tehnoloogiat kasutatakse varahalduses. On mõningaid küsimusi ja probleeme, kuid neid saab lahendada projekti teadusliku planeerimise ja läbiviimisega. Kuna tehnoloogia muutub üha paremaks ja odavamaks, kasutatakse RFID-tehnoloogiat tõenäoliselt rohkem varahalduse ülesannetes. See aitab valitsusasutustel kasvada ja paraneda.
